Teadlased jätkavad avastamist väga konkurentsitihedas keskkonnas. Rahastamine on pingeline. Teadmised on varutud. Esimene, kes avaldab, saab kogu au ja sageli ka rahalised hüved. Kuid tänapäeval teevad teadlased sageli projektides koostööd, kuigi need võivad kuuluda paljudesse erinevatesse institutsioonidesse, mis on hajutatud üle kogu maailma.

Konverentskõned muutuvad igal aastal teadlastele kuluefektiivsemaks meeskonnatöö muutub üha kesksemaks avastamise ja leiutamise teguriks.

Teadus õpib koguma allikaid, kuid see pole alati nii olnud.

Aastal 1895, kui Alfred Nobel suri, oli tal üle 300 patendi. Ta läks ajalukku dünamiidi leiutamise ja Nobeli preemia loomisega.

Kuid üks asi, mida ta ei osanud ette näha, oli see, kuidas tema limiit, maksimaalselt kolm ühist saajat auhinna kohta, aja jooksul metsikult vananeb.

Ta ei osanud ette näha, kui oluliseks meeskonnatöö teadusele saab.

Meeskonnatöö ja Nobeli preemia

Juba 1962. aastal Francis Crick, James D. Watsonja Maurice Wilkins said struktuuri avastamise eest füsioloogia ja meditsiini auhinna DNA, aga kahjuks, Rosalind Franklin, kes esitas üliolulise fotograafilise röntgendifraktsioonipildi, mis tegi topeltheeliksi struktuuri ilmselgeks, jäi ilma äratundmisest, mille ta vääris.

Aastate möödudes antakse üha rohkem "suure meeskonna" Nobeli auhindu vaid kolmele ametlikule saajale, kes hakkavad oma vastuvõtukõnedes tunnistama, et Nobeli preemia peab oma kriteeriumi ajakohastama.

Üks vaikiv partner, kes tõenäoliselt kunagi Rootsi Kuninglikust Teaduste Akadeemiast väärilist tunnustust ei saa, on alandlik konverentskõne, kes teeb nii suurepärast tööd, et hoida kõiki neid teadlaste meeskondi ühenduses. Lisaks kaugmeeskondade kulude vähendamisele pakub telekonverents ka mitmeid kasulikke funktsioone.

Töölaua jagamine suurendab täpsust

Üks funktsioone, mis muudavad konverentskõned teadlastele ja leiutajatele nii kasulikuks, on Ekraani jagamine.

Watson ja Crick lükkasid oma DNA mudeli avaldamisega oluliselt edasi, kuna neil polnud juurdepääsu Franklini fototõenditele, mis asusid teises kolledžis vaid mõne miili kaugusel.

Ekraani jagamine sobib suurepäraselt koostööks inseneride jooniste, teaduslike valemite, väljavõtete tegemisel teadusajakirjadest ja visuaalsete kujutistega, nagu Rosalind Franklini röntgenkristallograafia.

Nii võimas kui see ka pole, on ekraani jagamine tasuta ning ei vaja allalaadimist ega keerulist tarkvara. Lihtsalt klõpsake privaatse koosolekuruumi paremas ülanurgas asuvas menüüs valikul "Jaga ekraani" ja liikuge edasi.

Muidugi teie Privaatne koosolekuruum on FreeConference.com on privaatne ja turvaline, sest meeskonna kohta teabe jagamine on üks asi, kuid pole mõtet võistlusele helgeid ideid anda!

Kõnede salvestamise kasutamine ideede jäädvustamiseks

Teadlaste ja leiutajate jaoks on konverentskõnede teine ​​kasulik omadus Kõne salvestamine. Kui olete mõtlemisega hõivatud, ei taha keegi sekretäri mängida. Kõnekirje salvestab automaatselt kogu konverentskõne MP3 -faili, mis saadetakse teile kahe tunni jooksul e -postiga.

Võite isegi oma telekonverentsi pidada transkribeeritud kasutamiseks minutite ja söödana uudiskirjade ja aruannete jaoks. Kõneregistri transkriptsioon annab ka juriidilise dokumendi, mis võib olla kasulik, kui peate välja selgitama, millised kolm teie 24 teadlasest tulevad kohale ja võtavad meeskonna nimel vastu Nobeli preemia!

Nüüd saate täpselt teada, kes ütles kõigepealt "Eureka"!

Nii nagu muusikastuudio rock and roll bänd, mis jätab harjutamise ajal lindid käima, peaksid teadlased ja leiutajad alati heliplaati kasutama, sest kunagi ei tea, millal geniaalne idee välja tuleb. Mõnikord on neid läbimurdeid raske meenutada, kuidas need hommikul läksid.

Lõppude lõpuks poleks Einstein eriti kuulus E = mmd².

"Ma mõtlen, ma arvan, et see oli see!"

Arenes meeskonnatöö

Oleks irooniline, kui tänapäeva teadlased ja leiutajad toetuksid oma teabe jagamisel täielikult vanamoodsatele tehnoloogiatele, nagu kriiditahvlid, padjad ja pliiatsid, või ebaefektiivsetele süsteemidele, nagu autod ja lennukid, sest konverentskõned ühendavad arvukalt teaduslikke avastused ja leiutised telefonist, arvutist, kiudoptilistest kaablitest ja isegi hiirest.

Raske on öelda, kumb on nüüd teisele kasulikum: teadlased konverentskõnedele või konverentskõned teadlastele! Mõlemal juhul on konverentskõned ja teadlased aja jooksul üksteisega rohkem seotud.

Tasuta ja lihtne videokonverentskõned selliste funktsioonidega nagu töölaua jagamine ja kõnesalvestus ning tõeliste konverentskõnede kristallselge helikvaliteet muudavad konverentskõned tänapäeva teadlastele nii kasulikuks.